Hingedeaeg on sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud
esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks.
Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis
oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil,
mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele
või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev.
Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti
neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees
ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja
karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära.
Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine,
kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud
villa ja lõngaga seotud tööd.
Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar